Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
EST | RUS | ENG

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Peeter Suure merekindluse aastasada

Keskaegse linnuse tunneb ilmselt ära igaüks, aga 20. sajandi militaarrajatised vajavad sageli näpuga näitamist, sest me ei oska neid esmapilgul muuks kui betoonihunnikuks pidada. Kus asuvad 20. sajandi Eesti militaarpärandi kõige põnevamad objektid? Mida neid uurides arvesse võtta ja mis neist edasi võiks saada? Kultuuripärandi aastal läheme kohapeale, saame targemaks ja arutame alternatiivide üle.

Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude tunnelid Astangul nn Mäeküla klindis

Maist kuni septembrini kutsuvad Eesti parimad militaarpärandi tundjad huvilisi kaasa retkedele üle Eesti. Mitmed reisid toimuvad Tallinnas, nendest saab osa võtta jalgsi või rattaga; mitmesse sihtpunkti läheme laevaga ja päris mitmel retkel kasutame bussi. 

Militaarretkede kavas on reisid Naissaarele, Paljassaarde, Haapsalu-Rohuküla kanti, aga samuti Paldiskis, Väänas ja Osmussaares. 

Miks üldse militaarpärandit uurida? Lahingud ja sõjad on alati saatnud inimkonda. Mõne lahingu üle oleme uhked, teised vaikiks häbi või siis vabandustega maha. Arvestatav osa meieni säilinud pärandist on ehitatud kaitse eesmärgil, olgu siis tegu muistsete linnamägede, keskaegsete linnuste või linnamüüridega. Meie militaarrajatised peegeldavad nii siin tegutsenud inimeste ambitsioonide kui ka teaduse ja tehnika arengut.

Erilise tähelepanu alla võtame kultuuripärandi aasta suvel ühe Eesti kõige uhkema militaarpärandi objekti, Peeter Suure merekindluse rajatised üle Eesti. Selleks on hea põhjus - Peeter Suure merekindluse rajamist alustati tänavu täpselt 100 aastat tagasi, 26. aprillil 1913 välja antud ukaasiga.  
Mis üldse on sõjaline ehk militaarpärand? Loe lähemalt siit.

Fotol on Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude tunnelid Astangul nn Mäeküla klindis (foto on pärit Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti fotoarhiivist)

Retkede ajakava