Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Meie Viljandi!

Ivi Lillepuu  ·  08. veebr  ·  Kommentaarid: 0

Mulle meeldib Viljandi, meeldib siin elada. Mäletan kooliaega, kui kevadöödel sai Lastepargis (meie jaoks tol ajal Kiigupargis) kiikumas käidud ja maikuu suurel eksamiteks õppimise ja õitsemise ajal mööda Uueveski tänavaid pead tuulutatud. Kuigi siis polnud mul veel aimugi, et ma väga varsti Viljandisse tagasi tulen, käis üle hekkide idüllilisi õitemeres aedasid imetledes peast läbi mõte, et kui Viljandis elada, siis ainult Uueveskil. Ja nii läkski.
Olen kogu aeg nautinud Viljandis seda kõik-käe-jala-juures tunnet. Lasteaed ja Lastepark olid ümber nurga ja kelgumägi tänava otsas, kui poeg alles väike oli.  Koolimaja katus paistab koduaknasse ära, tööle jõuab jalgsi kümne minutiga, kõik vähegi eluks olulised objektid on viie või kümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel. Veerand tundi ja olen lossimägedes, 20 minutit ja Ugalas või järve ääres, pool tundi ja vaksalis. Ainus ajaröövel on kummalise bussigraafiku tõttu Jakobsoni kooli ujula, sinna peab 45 minutit vantsima.  Aga ilusa ilma korral pole seegi edasi-tagasi käik liig. Nagu öeldud, mulle meeldib siin elada.

Meie Viljandi! kõlav märgusõna on möödunud aasta novembrist alates Sakala keskusesse kolmel korral kokku toonud viljandlased, kes samamoodi hindavad kõrgelt siinset elukeskkonda ja on õhinapõhiselt valmis panustama sidusama kogukonnatunde loomisesse. Tähistame ju Viljandi 730. sünnipäeva ja sobiv hetk on ärgitada viljandlasi mõtlema selles suunas, et mida igaüks ise oma kodukohas saaks ära teha selleks, et meil endal oleks tore ja teisedki tahaksid sellest osa saada. Võiksime ju Viljandi linna juubelit tähistada üheskoos aga samas eraldi ettevõtmistega erinevates linnaosades ja kutsuda naabrid endale külla.


Vikipeedia andmetel on Viljandis kuus linnaosa: Kesklinn, Kantreküla, Paalalinn, Männimäe, Uueveski ja Peetrimõisa. Ammustel aegadel on linna territooriumil  olnud rohkesti külasid: Kivistiku, Ridaküla, Kelmiküla, Liivaküla, Libeküla, Võlaküla ja Pilpaküla. Täna kasutab üks ja teine oma elukoha määratlemisel ka sellised nimesid nagu Vanalinn, Kivistiku, Kösti, Valuoja ja asustamata on veel Järveotsa. Ning ega keegi täpselt ei tea, kust piirid linnaosade vahel lähevad, eriti kui Uueveskil asuvale koolile pannakse nimeks Kesklinna Kool.

Esimesele "Meie Viljandi" kokkusaamisele tuli päris suur ja kirju seltskond. Tartu Karlova seltsi näitel kuulsime, et päris palju suuri asju on õhinapõhiselt võimalik ära teha. Teisel kokkusaamisel vaagisime linnaosade eripära üle ja mõtisklesime, mida kõik teha annaks. Ideid kogunes päris palju, õhinat jätkus, kuigi ehk inimesi kogunes vähem kui loodetud. Nii tuli Kantreküla hoopis maha kanda, Uueveski ja Peetrimõisa kokku panna ning Kesklinn, Paalalinn ja Männimäe jäid omakeskis tegutsema.

Uueveski ja Peetrimõisa rakukesel oli igasuguseid ideid, enamasti ka üsna teostatavaid. Näiteks võiks korraldada pop-up kohvikute päeva. Uueveskil on päris mitu avarat suurte puudega puiesteed suure mururibaga ja on väiksemaid harva liiklusega tänavaid. No ja mõelge siis ühele augustikuisele pühapäevale, kui viljad aedades on küpsed ja metsastki saab ämbrite ja korvidega saaki koju tuua. Et kui siis kümnete aedade ja hekkide ette on tõstetud üks-kaks või ka kolm-neli lauda, perenaine toob lauale kuuma mustika- või õunakoogi, seene- või kapsapiruka, pizza või vormiroa ja kannu mesiselt lõhnavat pärnaõieteed. Milline meeldiv sumin valitseks suurte varjuliste puude all!

Või ärkad kaunil suvisel laupäeval varakult ja lähed Lasteparki joogatama (Anu, kui Sa juhtud lugema, siis see on Sinult varastatud mõte ja Sa võiks selle kindlasti ellu viia!).

Või kogunevad titeemmed oma kaunistatud kärudega Maramaa puiesteele titerallile ja pärast istuvad pinkikutekkidel Kiigupargis ning räägivad hammaste tulekust ja esimestest sammudest ja muudest emarõõmudest, jagades piknikukorvidest naabriga head-paremat. Mõnel järgmisel korral peavad suuremad põnnid asfaldijoonistuste võistlust.  (Karita, asi see Sul sada meetrit Kesklinnast Uueveskile üle tulla :)).

Lastepargis saaks veel igasuguseid pikniku vormis asju teha. Näiteks aianduse teemapäevi rohevahetusega, vabaõhukontserte, veinikoolitust.

Või võtavad pereisad oma trimmerid, saed-kirved ja pojad kaasa ning lähevad Uueveski orgu võsa maha võtma, allikaid puhastama ja muid talgutöid tegema. Et kodutunne ulatuks kaugemale kui koduväravani. Et lasteaia- ja koolilastele oleks võimalik seal loodusharidus programme või orienteerumisvõistlusi läbi viia. Ja et saaks Uueveski orus ühel sumedal augustikuu hilisõhtul säravate tähtede all lõkketule ääres õudusjutte rääkida.

Palju põnevaid mõtteid oli ka teiste linnaosade ideegeneraatoritel. Näiteks avatud hoovide päev ja vanade mahajäetud majade skvottimine ja kunstiga täitmine Kesklinnas, jaanituli Huntaugul ja Paalalinna palavad päevad.

Kui kellelgi nüüd mõni geniaalne ideesähvatus peast läbi käis või kui tuli soov mõne eeltoodud idee elluviimisele kaasa aidata, siis Maris Aarna (tel. 433 3992, 5216572) on vahenduslüliks ja abikäeks. Uskuge mind, et kui näete kaaslinlasi nautimas teie töö ja vaeva vilju, muutub kodulinn kohe kordades armsamaks!

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar