Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

E nagu elurõõm

Ivi Lillepuu  ·  24. sept  ·  Kommentaarid: 0

Olen igal sobival ja sobimatul võimalusel oma töös viidanud ühele Itaalias läbi viidud uuringule või tehtud tähelepanekule (kuna mul algallikat polnud võimalik leida, siis ei teagi, kuidas seda nimetada). Nimelt ühes mägises Itaalia piirkonnas, suurlinnakärast eemal, keset ladestunud ajalugu, mõnusat kliimat, viljakat maad, rustikaalset rammusat toitu ja sajandite jooksul püsima jäänud pühasid on kaks küla. Kogu elu-olu tundub neis väga sarnane, ainult et ühes külas on eluiga meie päevil hea mitu aastat lühem kui teises. Selles teises tegutseb aastakümneid tantsuring, esimeses aga mitte.

See fakt tuli mul 14. septembril Tallinna raekojas tänavusel Ullo Toomi stipendiumi üleandmisel taas kord meelde. Sattusin sinna seetõttu, et tänavune laureaat omab lisaks üle-Eestilisele mõõtmele tantsurühmi Viljandis ja Viljandimaal, lööb igal aastal kaasa meie maakonna tantsupeo ettevalmistuses ja läbiviimises, õpetab eesti tantsu Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias ning tema eestvedamisel korraldatud Talvisel tantsupeol anti Viljandi linnale pidulikult üle pärimuslinna tiitel. Tänavune Ullo Toomi stipendiumi laureaat on Vaike Rajaste. Teadupärast oli Ullo Toomi I Eesti mängude (15.-17. juuni 1934) liikumise üldjuht. Nendest mängudest kasvas välja hilisem üleriigilise tantsupeo idee. Vaike idee oli talvine tantsupidu ning kuigi Viljandis 2014. aasta veebruaris seda enam ei toimu, elab pidu edasi Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal.

Sõna, mis esimeses lõigus toodu mulle taas meelde tuletas, oli ELURÕÕM. Seda mainiti tunnise tseremoonia jooksul mitugi korda, kord seoses Vaikega, kord seoses rahvatantsuga. Peab tõika tunnistama, et selles valdkonnas on asjad väga tugevalt seotud: tants annab elurõõmu, kuid tantsija saab olla ainult elurõõmus inimene. Nii et kahekordne kogus elurõõmu, millest saab osa tantsija, tema pere ja töökaaslased, tantsu vaatav publik, publiku pere ja töökaaslased – nii võiks see elurõõm ju laotuda üle terve maa ja jääda konstantselt püsima! Iga kord, kui ma Vabajala esinemist vaatan ja teinekord tantsust rohkemgi imetlen tüdrukute säravaid naeratusi ja poiste rind-ees-pea-püsti hoogsat olemist, sirutan ennastki rohkem välja ja suunurgad tõmbuvad iseenesest ülespoole. Imetlen seda tantsijate (ja loomulikult ka lauljate) tungi suurele peole. Selle nimel nähakse ränka vaeva, valatakse palju higi ja isegi pisaraid. Mõeldes peole püüdlejate sihikindlusele, tulevad mul silme ette kudema tunglevad lõhed – kärestikest üles, vastuvoolu, kõiki raskusi ületades. 2014. aasta XIX tantsupeol on Vaike Rajaste B2 rühmade liigijuht. Millise kerguse, soojuse, südamlikkuse ja põhjalikkuse ta oma tööd tantsujuhina ja pidude ettevalmistajana teeb! Ja milline laeng elurõõmu meile kõigile sellega seoses osaks saab!

Teenete eest rahvakultuuri edendamisel sai Vaike Rajaste Eesti kultuurkapitali maakondliku kultuuripreemia Viljandimaa Kultuuripärl 2009. 2010. aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk. Kunagi, aastakümnete pärast, hakkame me teda kutsuma tantsumemmeks, sest tants on Vaike elu ja armastus.

 

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar