Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Sportlik kultuuripärand - täiesti olemas!

Ivi Lillepuu  ·  12. sept  ·  Kommentaarid: 0

Selle loo oleks pidanud tegelikult kirjutama pool aastat tagasi. Aga nagu öeldakse, parem hilja kui mitte kunagi, sest kummarduse Viljandi rattaklubile tahan mina ilmtingimata teha.

Klubi poolt korraldatavad kevadised ja sügisesed puhkepäevamatkad Viljandi lähiümbruses on populaarsed juba ammusest ajast. Võib-olla pole mõne jaoks Tallinnas mingi näitaja, et pühapäeva hommikul ligi 200 ratturit võtab ühise sihi, trotsides teinekord padusadu ja lõikavat tuult, aga Viljandi kontekstis on seda päris palju.

Pean häbiga tunnistama, et sel aastal pole ma jõudnud ühelegi matkale, sest ainus pühapäev, mil ma poole aasta jooksul Viljandis olen olnud, oli folgi ajal. Kuidagi on läinud nii. Rattakilomeetrid on paarsada siiski kogunenud. Vähe sedagi, mis seal salata. 

Varasematel aastatel olen oluliselt tublim matkaja olnud. Omamoodi "peretunne" tekib juba kodust välja sõites, sest tavaliselt naabrinaine jõuab minu stardi ajaks juba matkalt tagasi, näen naabrimehe kandu välkumas ja Statoili juures ootavad sõbrad. Teepaus sihtkohas kujuneb teinekord tunnipikkuseks, sest ühe tuttavaga on vaja arutada seda ja teisega toda. Ja vahetpidamata peab vastutulevas vooris kedagi tervitama, tunduvalt sagedamini kui mööda linna ringi kõndides.

Kindlasti on asjatundmatutes tekkinud küsimus, et miks ma sellest siin, pärandilinna blogis räägin. Aga selle pärast, et kahe viimase hooaja matkad on ere näide sellest, kuidas kahte esmapilgul täiesti eraldiseisvat nähtust - sporti ja pärandkultuuri - omavahel siduda saab. Kui varasematel hooaegadel on sihtkohtadeks olnud lihtsalt looduskaunid kohad Viljandimaal, siis 2012. aasta kevadhooajaks oli välja valitud 8 mäge ja sügishooajaks 8 unustuse hõlma vajuma hakkavat kooli. Kevadel olid sihtkohtadeks siis Varesemäed, Närska mägi, Nuiamäe, Sürgavere mägi, Tõllamägi, KindralimägiSinialliku linnamägi ja Lõhavere linnamägi. Sügisel vändati Tääksi vallakooli, Paistu kihelkonnakooli, Epra kooli, Supsi külakooli, Pulleritsu külakooli, Järavere algkooli, Tusti külakooli ja Heimtali vallakooli juurde. Mõni võõras nimi hulgas kindlasti ka põlise viljandimaalase jaoks, mis siis noorema põlve avastamisrõõmudest rääkida. 2012. aasta jalgrattamatkade sarjast võttis osa 666 erinevat inimest kokku 3800 korral. Üheskoos tehti piltlikult öeldes kolm tiiru ümber maakera, söödi ära 100 kilo küpsiseid ja joodi 1 tonni jagu teed ning morssi.

Kultuuripärandi aasta matkad on seotud suurte meeste, suurte kivide ja suurte puudega, millel igal oma lugu saatmas. Vaid esimene matk oli traditsiooniliselt Varesemägedesse, aga edasi avastati juba Pätsiveskit, kus oli möldriks Konstantin Pätsi vanim teadaolev esiisa Pätsiveski Hans (1747–1796), Eesti omariikluse isa, riigivanem Jaan Tõnissoni sünnikodu Mursi talu, rahvusliku liikumise suurkuju Jaan Adamsoni mälestuskivi Holstres, Villem Reimani mälestustuba Kolga-Jaani pastoraadihoones (edasi-tagasi koguni 50 kilomeetrit ja 168 matkajat), heliloojate Kappide majamuuseumi Suure-Jaanis (samuti u 50 km ja 181 matkajat), Johan Laidoneri sünnikohta Vardja külas ning Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja Johann Köleri kodutalu Lubjassaares. Sügishooaega alustati sõiduga Viiratsi vallas Ruudiküla kandis Ärma jõe ääres asuva omapärase nimega Koerakuse allika juurde. Arvatavasti on tegu maavitsa kasvukohaga. "Siniste õitega taim, jookseb mööda maad, punased marjad on, kole koerakuse hais on," ütleb rahvasuu maavitsa kohta. Edasi tuli Paksu suurkivi, mis on looduskaitsealune graniidist rändrahn, mille kõrgus on 3 m ja ümbermõõt 12,4 m. Selle kohta liigub rahvasuus palju muistendeid. Teine suurkivi, Puiatu oma, asub Väike-Kõpu külas Suurkivi talu juures ning see katusekujulise harjaga kivi on alusel laienev ning seetõttu on rahnust suur osa maa sees. Selle kõrgus on 2,3 m ja ümbermõõt 20 m. Möödunud pühapäeval viis rattamatk Viiratsi vallas asuva Saareküla titekivi juurde. See Saareküla koolist ja kunagisest Uusna vallamajast poolteise kilomeetri kaugusel Adoni talu väljal seisev ligi kolmemeetrine kivi meenutab kujult mõnevõrra voodit. Usutakse, et see kivi toob lapseõnne. Vanal ajal olla kivi juures kohtunud karjalapsed Juku ja Juula, kellest sai väga lasterohke paar. Arvatud, et see viljakus on kivilt tulnud ja nii hakanudki lastetud naised kivilt abi otsima. Kivi olla ka abi andnud ning selle juures käiakse sel otstarbel siiani. Pärandiaasta järgmine matk viib 15. septembril endise kitsarööpmelise raudtee Loodi jaamahoone juurde, 22. septembril on sihtkohaks Madisepäeva lahingupaik, 29. septembril Polli tamm ja hooaeg lõpeb 6. oktoobril Rahetsema männi juures piknikuga. Ehk jõuan minagi veel nime kirja saada :)

Siia juurde aga tõend, et olen käinud :)


Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar