Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Ühest väiksest olulisest detailist

Ivi Lillepuu  ·  24. juuli  ·  Kommentaarid: 0

Ei ole kahtlust, et Viljandi pärimusmuusika festival on muusikasündmus, mõeldud vastu võtma kuulmismeele kaudu. Ometi on folgi juures (lisaks Viljandi linna ilule) midagi, mis paitab nägemismeelt, torkab suisa silma ja teinekord paneb ka hämmelduma, heas mõttes muidugi. Pean silmas kontserdipaikade kujundust. See on terviklik, detailirohke, ilus nii päeval kui öösel, kujundlik, festivali lugu toetav ja oma lugu rääkiv, igal aastal üllatav.

Folgi lava

Nii palju kui mina tean, on Kersti Rattus (graafik, maalikunstnik, teatrikunstnik, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia maalimise lektor) selle omaette kunsti loojaks. Tema oli see, kes 1997. aastal festivali toimumispaiku kujundama hakkas. Aastast 2003 teeb Kerstiga koostööd Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja. pärandtehnoloogia magistriõppekava programmijuht, rahvusliku tekstiili lektor ja veel paljusid muid töid tegev Ave Matsin.  Loomulikult vajavad nad üliõpilastest, käsitöölistes ning kunstnikest koosnevat abiväge, et oma visioonid teoks teha. Pannood on ju suured ning rasked ja nõuavad paari nädala pikkust tõsist tööd, et kogu see ilu valmis saaks.

Kersti Rattus aimas omal ajal folgi lavakujunduste tegemist alustades, et muusika ja ornamendi vahelt on võimalik seoseid leida. Nüüd on avaldatud uurimusi, kus see oletus kinnitust on leidnud: helilaine kuju on ornamentidega sarnane. Sellise süvitsi mineku tulemusena ongi lavakujundused justkui festivali orgaaniliseks osaks kujunenud.  Lisaks on Kersti väga nutikas leidma ja kasutama kõikvõimalikke erinevaid materjale. Ta on osanud kasutada plastpudeleid, isolatsioonitorusid, CD-plaate, kilekotte, geotekstiili ning loomulikult kõikvõimalikke tavapäraseid tekstiile. Kersti kujundatud on ka Pärimusmuusika aida suure saali pannoo.

Möödunudaastane festivali teema "Mehe laul" sai visuaalseks muudetud meeste päevasärkide abil. Taaskasutus on alati folgi kujunduses oluline teema olnud ja möödunudaastase kogumisaktsiooni tulemuseks oli enam kui 200 meestesärki.

2011. aasta "Rütm ja pulss" pakkus nii Kirsimäel kui Kaevumäel vanal head omakultuurset mustrikirja, mille tundja oskas sealt välja lugeda kogu maailma rütmilise käigukaare. Vastupidiselt sisule olid kujunduse materjalid kaasaegsed ja ootamatudki.

2010. aasta festivali teema oli tants ning lavakujundustes kasutati kolmest jooksvast jalast moodustatud kujundit triskelet. Sellele kujundile on omistatud kurja eemale peletavat võimet ja see on sümboliseerinud päikest, kuud ning liikumist ja kulgu üldisemalt.

2009. aastal kasutati setu ainest ning 2008. aastal sai Kaevumäe lava mulgi põlle mustriga ja Kirsimäe lava muhu tikandi ainelise lavakujunduse.

Ave Matsin on kõik oma kujundused kenasti üheks albumiks kokku pannud.

Tänavuse festivali lavad on samuti üleval ja ootavad muusikuid. Tundub, et lavakujundused on efektsemad kui kunagi varem, seda saab piiluda Mikk Mihkel Vaabeli ettevalmistustööde kohta tehtud galeriist.

Lavad on valmis, meeskond on valmis, muusikud on valmis, Viljandi on valmis. Festival algab homme!

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar