Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Rippsilda teavad ilmselt kõik....

Ivi Lillepuu  ·  18. juuli  ·  Kommentaarid: 0

Lossimäed, järv, paadimees, folk, maasikad, Kondas, suurjooks, rippsild – need on märksõnad, mida Viljandi puhul kasutatakse ilmselt kõige rohkem. On vähe inimesi, kes on käinud Viljandis, aga pole oma samme seadnud üle rippsilla. Seetõttu on ehk huvitav teada, et poole sajandi vältel kergendas sild hoopis Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete jalavaeva nende teel linnuse varemetes asuvasse kabelisse. Sild valmistati 1879. aastal Riia firma Felser & Co poolt. Seega saab sild järgmisel aastal 135. aastaseks. 


1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. Esialgu lükkas Viljandi linnavolikogu kingituse tagasi. Kink otsustati vastu võtta alles nö teisel lugemisel, kui linnapea August Maramaa isiklikult tegi ettepaneku nõustuda kingituse vastuvõtmisega. Kingitud hobuse suhu vaadates selgus, et silla puuosad olid mädad ja väiksemad raudosad kaduma läinud, kõlbasid vaid portaalid ja tross. Viljandisse jõudis sild alles järgmisel aastal, sest osade äratoomiseks pidi üks veoauto Viljandi ja Tarvastu vahet käima kolm korda. Linnavalitsus ehitas silla üles, kuid esialgu plaanitud 400 krooni asemel läks kogu töö ja transport maksma 2500 krooni. 1. detsembril 1931. aastal avati pidulikult 50-meetrine sild Viljandi lossimägedes üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. Töid teostas Werner Eldringi metallitööfirma, kus on valmistatud palju kauneid metallist hooviväravaid ja aknatrelle, samuti hauapiirdeid Riia maantee kalmistule. Üks selle perekonna tippsaavutusi on Pärnus asuva Ammende villa aed.

Et tegemist oli tähelepanuväärse sündmusega, mille iga tahk oli läbi mõeldud ja reguleeritud, tõendab fakt, et oktoobris enne silla avamist võtab Viljandi linnavolikogu vastu sundmääruse liiklemise kohta rippuval sillal. Dokumendi järgi on sillal lubatud rahulik jalgsi liiklemine ja peatumine, kusjuures sillal võib korraga viibida kuni 20 inimest. Keelatud oli jooksmine, hüppamine, õõtsutamine kas sihilikult või taktis käimisega, silla osadele kirjutamine, silla käsipuu raudadele ja trossidele ronimine. Asjas kahtles ka teedeministeerium, kes nõudis enne silla avamist silla kandejõu proovimist. Selleks lasti sillale veereda 20 liivaga täidetud tsemenditünni. Katse tulemusena konstateeriti, et silla postid ja raudköied kannavad umbes 200-puudalist raskust kui see on ühtlaselt jaotunud, kuid raskuse koondumisel silla keskele vajunud sild looka ja nurkrauast käsipuu olla kui plisseeritud ning sild muutus õige õõtsuvaks.

Viljandi rippsild rekonstrueeriti 1995. aastal Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel. Viljandi Metall AS teostas rekonstrueerimise väga põhjalikult. Uuendati praktiliselt kõik silla konstruktsioonid, välja arvatud kaks portaali kummalgi mäeküljel. Silda kandvad trossid on lastud madalamale ja seetõttu ei kiigu sild enam nii nagu varem. Portaalil seisab endise ühe aastaarvu asemel kolm numbrit. Aastal 1879 valmis esialgne sild Riias, 1931. aastal toodi see Tarvastu mõisast Viljandisse ja 1995. aastal rekonstrueeriti.

Sild täna

Viljandi lossimäed ja rippsild sealhulgas on paik, mida tasuks külastada suvehommikul päikesetõusu ajal, mil järvelt kerkiv udu kogu ümbruse looritab ning salapäraseks ajatuks-ruumituks muudab. Tekib selline kübeme tunne, kui vanad müürid sätendavad kastepiiskadest ja samas tead, et taamal hakkab linn ärkama oma igapäevasteks askeldusteks. A. Tuhkru luuleread pole ilmselt inspiratsiooni saanud lossimägedest, kuid minu jaoks on nad selle aegade hõlmamatuse sõnastanud väga tabavalt:

 „Sinise vööga on kokku köidetud taeva hõlmad,

mille tikandimustrisse põimuvad ammune, hiljutine ja praegune.

Tuhat aastat ongi kui eilne või tänase päeva algus,

kus mööduv poeb peitu möödumatusse.“

Inspiratsiooni nii kunstnikele kui muusikutele on lossmäed pakkunud rohkesti. Leidsin endalegi üllatuseks laulu, mis kannab küll pealkirja "Kaevumäel", kuid rippsildki on laulu sisse pandud.

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar