Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
EST | RUS | ENG

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Sõjaline pärand

Eesti Vabariigi suurtükkEesti sõjalises ehitus- ja maastikupärandis on läbi aegade olnud oluline ehitistega näidata nende valdaja väge ja märgistada temale kuuluvaid alasid. Tulirelvade võimsuse kasvuga hakati sõjalisi ehitisi varjama ja peitma, et neid saaks vaenlase eest kaitsta. See suundumus on aegamööda süvenenud, Eesti aladel kehtinud riigikorrast ja sõjaliste ehitiste rohkusest hoolimata.

Militaarehitiste salastatus ja nende esinemistihedus saavutaski oma tipu ehk Nõukogude aja 1950. aastatel. Neid püstitati linnadest väljapoole, koos suurte maa-alade salastamise ja tsiviilelanikest puhastamisega kadusid terved piirkonnad ja nende lood inimeste teadvustest nii, et tänapäeval on raske neid maastikke jälle omaks võtta.

Teadmatus nende ehitiste käekäigust või isegi olemasolust takistabki suuresti militaarpärandi omaksvõttu. Kui Eesti Vabariigi sõjalist pärandit lihtsalt ei teata, siis tsaariaja ja eriti okupatsioonirežiimide oma painab veel ideoloogiline taak. Tollaseid sõjalisi esindushooneid, mälestusmärke ja kalmistuid püstitati ju teadlikult võimalikult märgiliste ja maastikku tähistavatena.

Eestis ei ole enam vajadust nii suuremahulise sõjalise keskkonna järgi, sest näiteks 1970. aastatega võrreldes on praegu sõjaväega seotud inimesi umbes 25 korda vähem. Seetõttu on militaarne ehitus- ja maastikupärand 21. sajandi üks kõige kiiremini kadunumaid pärandiliike. Ometi on teadvustamist vajava hulk ja maht endiselt suur ning vägagi oluline, mõtestamaks Eesti varasemat ja eriti 20. sajandi ühiskonda ja vahendamaks selle pärandit tulevastele põlvedele.

Robert Treufeldt

Fotol on ainuke praeguses Eestis säilinud Eesti Vabariigi suurtükk – Narva Hermanni linnuse lääneõuel olev 9-tolline (229-mm) Vene 1876/77. aasta rannikumortiir, mis oli kasutusel Eesti kirdepiiri kindlustistes, nn Laidoneri liinil. Taga vasakul on Narva Hermanni linnuse konvendihoone, taga paremal on Narva Jaani linnus (praegu Venemaa valduses). Foto: Robert Treufeldt, 22.08.2008.