Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Kultuuripärandi aasta peab Viljandis tänupidu

Triin Männik  ·  07. dets  ·  Kommentaarid: 0

Laupäeval, 7. detsembril kell 14.00 kogunevad pärandilinna Viljandisse, Ugala teatrisse inimesed, kes on viimast kuud kestva kultuuripärandi aasta õnnestumisse oma panuse andnud, et aasta jooksul tehtut hinnata ja kokku võtta. Lavalise osa eest seisavad hea lavastaja Marika Palm ja tekstide autor Silvia Soro. 
Kultuuripärandi aasta on oma sündmustes ja sõnades kandnud sõnumit, et pärand on väärtus, ilma milleta me ei ole riik ja rahvas. Seetõttu on ka rohkem kui sümboolne, et kõndisime ühte jalga EV95 tegemistega ja asusime koos valmistuma Eesti riigi sajanda sünnipäeva tähistamiseks viie aasta pärast. Nii nagu pärand ei sünni inimeseta, see ka ei püsi lihtsalt iseenesest muuseumiriiulil või arhiivikapis. Pärand on oma hoidja, kandja, mõtestaja ja looja nägu. 

Kultuuripärandi aasta kalender loendab ligi 400 erinevat sündmust, aga see arvepidamine ei ole kaugeltki täiuslik. Numbritest olulisem on, et aasta mõte säras vastu kõikjalt Eestist ja isegi kaugemalt. Läbi aasta joonistusid eraldi välja iseseisvuse taastamise võtmesündmused: 25 aastat möödus Tartu muinsuskaitsepäevadest, loominguliste liitude juhatuste ühispleenumist, hõimupäevade taastähistamisest ja mitmest muust olulisest rahvusliku ajaloo ja väärtushinnangute mõjutajast. 20 aastat möödus Muinsuskaitseameti moodustamisest ehk kaasaegse muinsuskaitsekorralduse loomisest, 40 aastat aga Eesti ajalooliste linnade kaitseks loodud kaitsealade moodustamisest. 

Pärandihoid on pisut ka võidujooks: maailm uueneb ja täiustub kogu aeg, aga tuleb osata õppida minevikust. Sestap sai ellu kutsutud pärandiralli. Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond viis kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali ning ralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest sai osa üle 700 inimese. Sarnase haarde saavutasid ka Eesti rahvamajad, avades 26. oktoobril üheks ööpäevaks pea kõikide rahvamajade uksed.

Kõige enam sai tähelepanu pööratud noortele. Priiuse põlistumise päeva mälumängu 22 000 osalejast oli suur osa koolilapsed. Edelaraudtee toel sõitis ligi 7000 õpilast üle Eesti pärandit ja mäluasutusi avastama. Hõimukuul tehti Eesti koolides tutvust sugulasrahvaste köögiga. 80 Tallinna gümnasisti õppisid põhjalikumalt tundma linna vaatamisväärsusi ning harjutasid oma giidioskusi 700 eakaaslaste peal. Kõige pisemad osalesid lasteajakirjaga "Täheke" korraldatud fotovõistluses. 

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames on toimunud rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.

Lisainfo

Triin Männik 
Kultuuripärandi aasta kommunikatsioonijuht 
Tel 56201104 
  

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar