Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Veealune kultuuripärand

Vrakk
Veealuse kultuuripärandi mõiste hõlmab kõiki inimese olemasolu kultuurilisi, ajaloolisi või arheoloogilisi jälgi, mis on säilinud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all. Need jäljed võivad paikneda nii sisevetes kui ka soolases merevees kas vahetult veekogu põhjal või põhjaladestustes. Veealused leiukohad on näiteks vee-, õhu- ja muude sõidukite vrakid, muistsed asulakohad, kalatõkked, sillad, sadamakohad, samuti mitmesugused töö- ja tarberiistad, savinõud, ehted, relvad jm. Veealust leiukohta ei saa lahutada selle arheoloogilisest ja looduslikust ümbrusest, mis omab informatsiooni edasikandjana sama suurt tähtsust kui leiud ise. Samuti on märjas keskkonnas head säilimistingimused.

Kahtlemata on veealuse kultuuripärandi kõige arvukamaks kategooriaks laevavrakid. Aegade jooksul on hukkunud tuhandeid laevu, ent nende vrakid on endiselt jõgede, järvede ja mere põhjas olles meie jaoks nähtamatud ja salapäraga ümbritsetud. Kui sa soovid saada rohkem informatsiooni kaitsealustest veealustest mälestistest, siis külasta kultuurimälestiste riiklikku registrit ja kasuta otsingut märksõnaga "veealune kultuuripärand". Kui sind huvitavad Eesti vetes toimunud laevahukud, siis vali vasakust menüüst Vrakiregister.

Veealuse kultuuripärandi kaitse peamised lähtekohad on fikseeritud ka rahvusvahelises õiguses. Nimelt 2001. aastal allkirjastati veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon Pariisis UNESCO-s ning esimest korda keskenduti rahvusvahelisel tasandil veealuse pärandi kaitsele ja säilimisele.

Veealuse kultuuripärandi hoidmine järgnevatele põlvedele uurimiseks, kogemiseks, rõõmuks ja õppimiseks on ülioluline ning sõltub meie tänastest otsustest ja käitumisest. Ära unusta iseenda rolli ja vastutust veealuse kultuuripärandi säilimise osas.

Maili Roio

Foto: Läänemere veealune maastik kujutab unikaalset ökoloogilist ja kultuuriajaloolist miljööd, mis on kombinatsioon pikast ja rikkalikust meresõiduajaloost ja headest säilimistingimustest. Igal aastal leitakse Eesti vetest uusi auväärse vanusega purjelaevade vrakke, mis üllatavad oma hea seisukorra ja detailiderohkusega. Pildil on külgvaatesonari kujutis kaitsealusest purjelaevast (reg. nr. 27875, register.muinas.ee), mis hukkus ligikaudu 54 meetri sügavusse vette Neugrundi lähedal 18. sajandi alguses.