Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Raudteepärand

Esimene rong Abja alevikus (1895)

"Rong Virtsu veel sõitis, sest seal oli jaam
ning Kuivastus ootas meid praam.

Aasta siis oli kuuskümmend viis.
"

Eestisse jõudis raudtee muu Euroopaga võrreldes paarikümne aastase hilinemisega – esimene liin ühendas 1870. aastal Paldiski sadama ja Tallinna Gatšina ja sealt edasi Peterburiga. Samal kümnendil sai rongiga juba ka Tartusse, Valka ja Võrru. Poole sajandiga ehitati üle Eesti tihe laia- ja kitsarööpmelise raudtee võrk, millest osa oli avatud reisiliikluseks, aga oli ka otseselt kasvava tööstuse ning militaarkasutuses olevaid liine. Raudteevõrku hakati koomale tõmbama 1960.-1970. aastatel kui loobuti järjest kitsarööpmelistest liinidest. Mõnel pool rajati kõrvale laiarööpmeline liin, aga mõnel pool likvideeriti raudtee sootuks. Selle kunagist olemasolu tuletab meelde Eesti maastikul nii ootamatult sirged teelõigud näiteks Lelle ja Türi vahel. Omaaegsest raudteevõrgust annab ülevaate 1930. aastatest pärit raudtee kaart. Eesti Raudtee kodulehel oleval kaardil jaamadele klikates avaneb Muinsuskaitseameti tellimusel tehtud kõigi Eesti raudteejaamade ajalooline ülevaade.

Raudtee mõju Eesti elu ja kultuuri arengule oli tohutu – liiklemise kiirus ja kaubaveod andsid tõuke tööstuse arengule ja linnade kasvule. Ennekõike avardas see aga inimeste silmaringi, mõjutas eluolu ja haridust, tõi kaasa mõjutusi nii kaugelt kui lähedalt ja aitas tutvustada eestlasi mujal maailmas.

Riin Alatalu

Foto on pärit Eesti Rahva Muuseumi fotokogust ning kujutab esimest rongi Abja alevikus aastal 1895 (ERM Fk 1376:108).