Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Mõisapärand

Hiiumaa Suuremõisa mõisEesti ligi 1200 mõisat või mõisaaset võib siduda peagu kõigi sajandite, elualade ja liikumistega ning miks mitte ka teaduse, kirjanduse, muusika ja kunsti ajalooga. Paari aasta tagune lahing Mahtra muuseumi pärast tuletas laiemale avalikkuselegi meelde, et mõisad ei esinda ainult parimat osa meie arhitektuurist, vaid võõrvallutusi, seisuslikku korda, pärisorjust, kiltrit, kubjast ja aidameest.

Mõis sümboliseerib öise rehepeksu hinnaga saadud hästi säiliva ja omapärase suitsuse mekiga viljaga kaubitsemist Euroopas ning müstilise vaheltkasuga viinatootmist, rääkimata Peterburi turgudele saadetud nuumhärgadest. Mõisa kaudu saabus meile moodne tehnoloogia, ent ka valgustatud maailmavaade, mis koos talurahvale iseseisva toimetamise harjumust tekitanud magasiaitade ja vallakohtutega oli eeldus rahvuslikule ärkamisajale.

Rahvuspõhine klassiühiskond lõpetati 1919. aasta Maareformiga, kui värskelt iseseisvuse välja kuulutanud Eesti riik likvideeris aadelkonna maavaldused jättes senistele omanikele vaid mõisahooned ja nende ümber minimaalse teenindusmaa. Suur osa mõisnikest loobus sissetulekute kokkukuivamisel ka mõisahoonetest ja Eesti Vabariik kasutas need ära ühe oma suurprojekti – täiusliku koolivõrgu - väljakujundamisel. Kahe maailmasõja vahel paiknes mõisates enam kui 200 kooli st et ligikaudu igas neljandas endises häärberis tegutses kool. Väga palju oli mõisahoonetes ka haiglaid ja hooldekodusid.

Okupatsioon mõjutas oluliselt meie tänast suhtumist mõisatesse. Euroopalik kõrgklassi arhitektuur ja kuulsusrikaste suguvõsade ajalugu osutusid raudse eesriide rebenedes jõulisteks sidemeteks Euroopa pärandi ja kultuuriga.

Riin Alatalu

Fotol on Suuremõisa mõis Hiiumaal ning see on pärit Arhiivikooli lehelt, kus on võimalik Eesti mõisakoolide ajaloo kohta rohkem lugeda. Foto viide: EAA f. 1691, n. 1, s. 140, l. 157.